Näitus "Ostupalavik: Tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel"
Ürituse tüüp: Näitus Korraldaja: Lisateave: Ehti JärvMiks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja?
Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on inimeste tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus "Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel" tegelebki. Näituselt leiate 1990ndatel hangitud, varutud ja "kokku kahmatud" esemeid, mis näitavad, millega me end üle-eelmisel aastakümnel ümbritsesime. Väljapandud jõulukingid aitavad läbi aja rännata ja mõelda, kuivõrd on muutunud meie kingiunistused ja -võimalused ning kuidas on esemete välimus ja vorm tänaseks teisenenud. Raudse eesriide kadumisega alanud vabaduseaja sümbol on mobiilid, mis alguses tähendasid jõukust ja vabadust, praeguseks pakuvad aga eristumisvõimalust ja aitavad personaliseerida meediatarbimise harjumusi. Näitusel saab teada, kuidas räägib tarbimisühiskonnast meedia ja mida sellest esile tõstab. Tänu ajakirjanduses käsitletud teemadele tuleb ilmsiks, et tarbimine on "kanal", mille kaudu tuleb asjade ostmise ihaluse kõrval ilmsiks ka palju muud, näiteks väljendatakse sel moel hirmu muutuste ees. Ja viimaks mõeldakse näitusel ka targale tarbimisele ning sellele, mis saab tarbekaupadest siis, kui neid enam vaja ei ole. Koos näitusega "Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel" avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa koos uue majaga avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor on keskkond, mis ei saa kunagi valmis: mõned saalis olevad elemendid ei tööta või muutuvad näituse jooksul oluliselt. Vahel tegutseb saalis külastajatega samaaegselt ka kujundusmeeskond, sisukuraatorid või pedagoogid. Nii saavad külastajad osa ka näituse tegemise protsessist, mis on harilikult varjatud: tehakse ju näitusesaali uksed üldjuhul lahti siis, kui näitus on "valmis". Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud. Näitusega "Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel" kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Lähemalt saab lugeda Oma Lugude veebilehelt http://omalood.edicypages.com. Kuraatorid: Pille Runnel ja Ehti Järv Kujundajad: 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat. Näituse avamine 17. veebruaril 2012 kell 17. Avamisel on võimalus vahetada ostetud pilet (hind 1 euro) 1 kilogrammi suhkru vastu. Nii luuakse näituse avamisel palavikulise osturalli kogemus.
Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on inimeste tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus "Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel" tegelebki. Näituselt leiate 1990ndatel hangitud, varutud ja "kokku kahmatud" esemeid, mis näitavad, millega me end üle-eelmisel aastakümnel ümbritsesime. Väljapandud jõulukingid aitavad läbi aja rännata ja mõelda, kuivõrd on muutunud meie kingiunistused ja -võimalused ning kuidas on esemete välimus ja vorm tänaseks teisenenud. Raudse eesriide kadumisega alanud vabaduseaja sümbol on mobiilid, mis alguses tähendasid jõukust ja vabadust, praeguseks pakuvad aga eristumisvõimalust ja aitavad personaliseerida meediatarbimise harjumusi. Näitusel saab teada, kuidas räägib tarbimisühiskonnast meedia ja mida sellest esile tõstab. Tänu ajakirjanduses käsitletud teemadele tuleb ilmsiks, et tarbimine on "kanal", mille kaudu tuleb asjade ostmise ihaluse kõrval ilmsiks ka palju muud, näiteks väljendatakse sel moel hirmu muutuste ees. Ja viimaks mõeldakse näitusel ka targale tarbimisele ning sellele, mis saab tarbekaupadest siis, kui neid enam vaja ei ole. Koos näitusega "Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel" avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa koos uue majaga avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor on keskkond, mis ei saa kunagi valmis: mõned saalis olevad elemendid ei tööta või muutuvad näituse jooksul oluliselt. Vahel tegutseb saalis külastajatega samaaegselt ka kujundusmeeskond, sisukuraatorid või pedagoogid. Nii saavad külastajad osa ka näituse tegemise protsessist, mis on harilikult varjatud: tehakse ju näitusesaali uksed üldjuhul lahti siis, kui näitus on "valmis". Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud. Näitusega "Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel" kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Lähemalt saab lugeda Oma Lugude veebilehelt http://omalood.edicypages.com. Kuraatorid: Pille Runnel ja Ehti Järv Kujundajad: 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat. Näituse avamine 17. veebruaril 2012 kell 17. Avamisel on võimalus vahetada ostetud pilet (hind 1 euro) 1 kilogrammi suhkru vastu. Nii luuakse näituse avamisel palavikulise osturalli kogemus.
