Näitus "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuffini"
Ürituse tüüp: Film Näitus Korraldaja: Tartu Linnamuuseum, Silja Paris, Marge RennitEesti filmi 100. aastapäevale pühendatud näitus esitleb Tartut kui filmi- ja kinolinna läbi 20. sajandi.
Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus. Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus Tartu kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil 1912 (u.k.j). Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm “Karujaht Pärnumaal”. Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses. Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil, kuna II maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud “Noored kotkad” loojana (1927). Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinodest. Sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka tänaseni tegevust jätkanud Athena ning Central. II maailmasõja eelse suure kinohuvi ja kinode rohkuse kõrvale on meil tänapäeval panna vaid kaks regulaarkino Ekraan ja Cinamon Tartu ning festivali- ja väärtfilmikinoks kujunenud Athena. Et tegemist on filminäitusega, on külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkab ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus on võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt). Näituse meeskond: kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum), konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool), kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo), filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ). Täiendav info: Marge Rennit, marge.rennit@katarina.ee, tel (+372) 746 1900, 525 6411
Piletiinfo:
Pilet 1 EUR
Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus. Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus Tartu kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil 1912 (u.k.j). Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm “Karujaht Pärnumaal”. Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses. Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil, kuna II maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud “Noored kotkad” loojana (1927). Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinodest. Sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka tänaseni tegevust jätkanud Athena ning Central. II maailmasõja eelse suure kinohuvi ja kinode rohkuse kõrvale on meil tänapäeval panna vaid kaks regulaarkino Ekraan ja Cinamon Tartu ning festivali- ja väärtfilmikinoks kujunenud Athena. Et tegemist on filminäitusega, on külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkab ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus on võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt). Näituse meeskond: kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum), konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool), kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo), filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ). Täiendav info: Marge Rennit, marge.rennit@katarina.ee, tel (+372) 746 1900, 525 6411
