Balti biidermeier

Näitus „Balti biidermeier” tutvustab 19. sajandi esimese poole Eesti- ja Liivimaad ajajärgu ühe olulisema tunnuse – biidermeierlikkuse kaudu. Mõiste „biidermeier” sündis Napoleoni sõdadele järgnenud rahuaja kodanliku elutunde tähistamiseks ning jättis olulise jälje kõigile kunsti vormidele. Eesti kunstikogudes on säilinud suurepäraseid portreid, maastikke, linnavaateid ja tarbekunstiteosed, mis juhatavad vaataja sellesse naiseliku malbuse ja meheliku kindlameelsuse aega, annavad nauditava pildi baltisaksa seisuseuhkusest ja soorollidest, kodukultusest ja kodumaa-kujutlusest, suhtumisest eestlastesse, Tartu (Dorpat) ja Tallinna (Reval) elust.

Biidermeierstiil sündis küll saksa keeleruumis, ent sellega tihedalt seotud Eesti- ja Liivimaa baltisakslaste seisuslik elukorraldus ühildus sujuvalt biidermeierajastu ideaalidega. Biidermeierkultuurile iseloomulikud väärtused – individualism, praktilisus, koduarmastus, tihedad perekondlikud suhted olid baltisaksa ühiskonnakorralduse aluseks.

Näitusega kaasnevad üritused:

Laupäevaakadeemiate loengusari (programm aadressil www.ekm.ee/kadriorg)

Esimene loeng 19. septembril kell 15.00 – Tiina Abel. Biidermeierkultuur ja „Liivimaa vaikelu”

Pedagoogilised programmid:

„Tinasõdurid ja tikkimine” (lasteaiale ja algkoolile)

„Oh ajad! Oh kombed!” (põhikoolile ja gümnaasiumile)